Alustuseks proovige valida lapsele üks kindel hambaarst, et minimeerida stressi, mis võib tekkida uue olukorra tõttu. Hambaarst võiks olla nagu perearst, kes teab teid hästi ja hoolitseb teie tervise eest aastaid. Te ei lähe ju iga kord uue perearsti juurde.
Visiidile registreerides küsige, kas arst on spetsialiseerunud laste ravile. Püüdke viia laps esmakordselt hambaarsti juurde ajal, kui tal midagi ei valuta. Esimese visiidi eesmärk ei ole plommi panemine, vaid lapse tutvustamine uue keskkonna, arsti ja tema abilistega. Selle tulemusel tekib lapsel turvatunne ja usaldus hambaarsti vastu.
Lapsed tajuvad oma lähedasi väga hästi. Kui mõni vanematest kardab paaniliselt hambaarsti, on parem, kui laps läheb vastuvõtule koos lähedase inimesega, kellel seda probleemi ei ole. Kui see ei ole võimalik, rääkige oma murest arstile vaikselt enne visiidi algust.
Enne külastust võite lapsele lugeda hambaarsti külastamise teemalisi lugusid. Näiteks B. Jugrensoni „Piraat Peedu ja ämblik-hambaarst“, A. Kupõrina „Kassipoeg Puhh ja hambahaldjas“ või J. Uljevi „Lähme hambaarsti juurde“.
Väga oluline on, et esimesel visiidil tutvustatakse lapsele tööriistu, lastakse tal hoida süljeimurit ning vajutada nuppe ja pedaale. Nii muutub hambaarsti külastus mänguliseks ja meeldivaks kogemuseks, mis jääb meelde kogu eluks. Psühholoogid nimetavad seda positiivseks jäljendiks.
|